RÜHMADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

1. Õppe- ja    kasvatustegevuse sisu
    Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ning    lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel lasteaia    õppekavas esitatakse vanuseti seitsmes valdkonnas:1) mina ja    keskkond; 2) keel ja kõne; 3) eesti keel kui teine keel; 4)    matemaatika; 5) kunst; 6) muusika; 7) liikumine.
2. Lasteaia    õppeaasta
    2.1 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust  õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini.
    2.2 Aktiivne õppeperiood toimub 15. septembrist 15. maini.
    2.3 Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini viiakse läbi  liikumis- ja muusikategevusi, mänge laste vabal valikul ja individuaalset tööd lastega ning korratakse ja kinnistatakse    õpitut (võimalusel õues).
    2.4 Ajavahemikul 1. septembrist 15.septembrini on põhirõhk  laste kohanemisel lasteaiaga.
    2.5 Koolivaheaegadel viiakse lasteaias läbi mängunädalaid, mängud laste vabal  valikul ja tehakse individuaalset tööd lastega.
3. Rühma õppe- ja  kasvatustegevuse kavandamine
    3.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt
    laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste  mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
    3.2 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog  lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
    3.3 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi nädala: eesmärgid, temaatika, õppesisu  ja - tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse    kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel  muudatusi.
  Lapse arengu  jälgimine

Õppekava eesmärgiks on kindlustada laste areng selliselt, et lõpptulemuseks oleksid lastel teadmised ja oskused, mis tagaksid eduka toimetuleku koolis. Iga lapse areng on individuaalne nii tempos kui teatavate tasemete saavutamises
 Hinnangu lapse arengu kohta koostavad õpetajad vastavalt  oma eelistusele kas (õpetajate poolt väljatöötatud) tabelvormis  või vabas vormis lapse arengu ülevaate kirjeldusena. Iga last vaadeldakse ning tema teadmisi ja oskusi analüüsitakse õppeaasta jooksul. Iga õppeaasta algul ja lõpul hinnatakse lapse arengut, et vajadusel planeerida kindlasuunalisi arendavaid tegevusi. 
 Lasteasutuse õpetaja jälgib last õppetöö kava alusel ja annab  lapse arengust ülevaate üks kord õppeaastas - arenguvestlusel, vajadusel tihemini.

Arengu hindamise meetodid: vaatlus, intervjuu, jooksvad märkmed, vestlused, tähelepanekud, laste joonistused , küsitlused

Lapse arengu andmed on konfidentsiaalsed.

Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Tallinna 22. Lasteaia lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimise korrast. Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema    vaheline arenguvestluse kokkuvõte

   Erivajadusega laps
     Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
    Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
     Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös  lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava.
      Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel. 

 Eesti keele kui teise keele õpe
  Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.
 Lasteasutuses või selle rühmas, mille õppe- ja  kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, alustatakse laste eesti  keele õpet kolmeaastaselt kas:
    1) eraldi keeletegevuste kaudu;
    2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides;
Lasteasutuses toimub  õppe- ja  kasvatustegevus eesti keeles,mille omandavad mitte-eesti  kodukeelega lapsed 

  Eesti keele õpetamiseks lapsele koostatakse vajadusel eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava. 

Koostöö lapsevanematega
     Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu  toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
     Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust  ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
     Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja  kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.



Lehekülge haldab:    

  ............................................  direktor

 tel.6015569    e-post: info@22la.edu.ee